Kaks Tallinna Toomkooli 8.klassi tüdrukut, Liisa ja Jette, avastasid Eesti Kunstiakadeemiast peaaegu et salajase eriala, millest nendevanused undki polnud näinud. Aksessuaari-ja köitedisain oli selle nimi. Lisaks disaini niigi keerulisele tähendusele ei aidanud aksessuaar ega köide ka kaasa. Võtsidki nad siis ette mitte ainult välja uurida, mis see olla võiks, vaid ka enda eakaaslastele nendele arusaadavas keeles seda selgitada. Mida muud see olla võiks kui liikuva pildi keel.

Ja nii sai sellest tüdrukute põhikooli kohustuslik loovtöö. Disainiprotsessi ja analüüsi järgides loodi stsenaarium. Eesmärgiks sai aksessuaari-ja köitedisaini osakonda ahvatlevaks muuta 14.aastaste noorte seas. Rollid jaotati nohikust tuupuri ja eputrilla vahel sõbralikult ära ning kampa võeti tollane magistrant Rünno Kulver, kes neile hõlma alt enda salajast maailma poetas.

Hiljem töö vormistati, esitati stsenaarium, analüüs ja protsessi päevik. Sel korral jäid küll Covid'i pandeemia tõttu esitlused koolis ära, kuid video ise andis piisavalt juba selleteemalisi väljakutseid.

Loovtööd juhendas Merike Rehepapp